Juriidilises mõttes rendilepinguid on mastialuste kinnistute osas suhteliselt vähe järgi. Võrguehituse algusaegadel 90’ndatel aastatel oli neid rohkem, tänaseks on suur osa rendilepinguid asendunud pikkade ja kindlate hoonestusõiguse või isikliku kasutusõiguse seadmise lepingutega. Kindlad on nad mõlema poole jaoks. Kuna need lepingud on sisuliselt katkestamatud ükskõik kumma osapoole poolt, saab maaomanik kindel olla perioodilises rahavoos ja operaator oma taristu õiguslikus turvalisuses. Sisuliselt need lepingud fikseerivad mõlemale poolele kasuliku partnerlussuhte aastakümneteks.
Kui rääkida rahvakeeli “rendihinnast” ehk enamikul juhtudel hoonestusõiguse või isikliku kasutusõiguse tasust, siis sellist asja nagu turuhind sisuliselt ei eksisteeri. Hind oleneb mitmest asjaolust, sealhulgas:
- Operaatori vajaduse akuutsus
- Masti paigaldamiseks sobivate kinnistute ja nende omanike hulk piirkonnas
- Sobivate kinnistute omavaheline erinevus
- Sobivate kinnistute omanike informeeritus kõikidest eelnevatest punktidest
- Omanike läbirääkimisoskus
Kuna turuhinnast kui objektiivsest nähtusest rääkida ei saa – lihtsalt liiga palju muutujaid – siis ma saan rääkida ainult enda juhitava portfelli keskmisest. 2018 septembri seisuga on see alla €1800 aastas kinnistu kohta. Samas sisaldab see portfell märkimisväärselt kinnistuid, mille aastatasu on kolmekohaline summa ja ka üksjagu kinnistuid, mille aastatasu on korralik neljakohaline summa.