2023 aasta lõpus sisenes kõigi kolme balti riigi turule Telecom Infrastructure Partners, suur rahvusvaheline infrastruktuuri investeerimisfond, mis ostab üle maailma kokku sidetaristu rahavoogusid (inglise keeles lease aggregator). Sellest olen varem kirjutanud siin. Umbes aasta aega toimetasid, põletasid kolme balti riigi peale kokku €0,5M-€1M tegevuskuludele, midagi kokku osta ei suutnud ja lahkusid. Miks? Mis juhtus?
Täpselt öelda on keeruline, kuna minu olemasolev info on valdavalt kaudne ja tuletatud ning Läti ja Leedu kohta mul turust sügav arusaamine puudub, aga Eesti kogemuse ja teadmiste põhjal võib spekuleerida, et nende muidu hästi toimiv mudel lihtsalt ei toimi siinkandis, kuna turud on väikesed ja seadusandlus ei soosi.
- Turu väiksus tingib suheliselt suure üldkulude suhte potentsiaalsesse tulusse ja ilmselt ei olnud peamine põhjus.
- Seadusandluse mittesobivuse all mõtlen eelkõige seda, et Eesti seadused sisuliselt ei võimalda kortermajade katuste puhul kolmandal osapoolel majaomanike ja operaatori vahele astuda selliselt, et tegu oleks õiguskindla tehinguga. Aga oluline osa tugijaamadest asub linnades ja hoonetel ning lease aggregation üle maailma on olulises osas hoonete katustel asuvate tugijaamade rahavoogude põhine. Eestis seda kortermajade puhul sisuliselt teha ei saa (lühike ja robustne selgitus on, et asjaõiguslikud koormatised nõuavad kõigi kaasomanike notariaalset nõusolekut mis on põhimõtteliselt vähegi arvestatava suurusega maja puhul sisuliselt võimatu, aga ilma asjaõigusliku koormatiseta (servituut, isiklik kasutusõigus) ei ole omakorda võimalik investoril majaomaniku ja operaatori vahelise lepingu rahavoogu õiguskindlalt ära osta).
Ilmselt need 2 põhjust koosmõjus tingisid selle, et peale aasta aega pusimist TIP loobus, koondas inimesed ja lahkus siinselt (Eesti, Läti, Leedu) turult.